SAGADI, OANDU JA MUINASTAIDE KODA.
Esimene pikem väljasõit toimus meie esimese sessi kolmandal päeval. Olime
selle ajaga natuke juba õppinud fotograafiat ja pärandkultuuri
olemust. Matk algas Sagadi mõisa juurest, mis asub Lahemaa rahvuspargis.
Edasi viis meid tee juba muinasjuttude, õpetaja Triin Kusmini
lapsepõlveradade, metsa ja seente rüppe. Oli väga ilus, soe ja päiksepaisteline
sügispäev. Pärast 5.6 kilomeetrist metsajuttude raja läbimist
sõime lõunat Oandu külastuskeskuses. Tutvusime maja ümber kasvavate
seentega ja jääkeldris asuva mürgiste taimede näitusega. Huvipakkuv
oli ka näitus metsanduse ajaloost. Viimaseks kohaks, kus retke raames
käisime, oli Muinastaide koda. Imeline ja üllatav paik. Anne Kurepalu jutt
Muinastaide koja loomisest, tema retked ja kogu tema olemus jättis väga
sügava mulje. Päev oli pikk ja väga sisukas.
selle ajaga natuke juba õppinud fotograafiat ja pärandkultuuri
olemust. Matk algas Sagadi mõisa juurest, mis asub Lahemaa rahvuspargis.
Edasi viis meid tee juba muinasjuttude, õpetaja Triin Kusmini
lapsepõlveradade, metsa ja seente rüppe. Oli väga ilus, soe ja päiksepaisteline
sügispäev. Pärast 5.6 kilomeetrist metsajuttude raja läbimist
sõime lõunat Oandu külastuskeskuses. Tutvusime maja ümber kasvavate
seentega ja jääkeldris asuva mürgiste taimede näitusega. Huvipakkuv
oli ka näitus metsanduse ajaloost. Viimaseks kohaks, kus retke raames
käisime, oli Muinastaide koda. Imeline ja üllatav paik. Anne Kurepalu jutt
Muinastaide koja loomisest, tema retked ja kogu tema olemus jättis väga
sügava mulje. Päev oli pikk ja väga sisukas.
Üllatav seeneke
Fotograafia õpetaja Aile Nõupuu koos Ruthi ja Janaga
Minu jaoks meenutab see pilt Ülle Meistri illustratsioone. Temagi oli Oonega järve ääres, neid kaljujooniseid avastamas
Anne Kurepalu rääkis, et tema oli need maod leidnud jalgupidi vees olles, kui märkas, et madu tema poole ujub
VÄLJASÕIT PÕHJA-LÄÄNEMAALE.
Teise kursusega oli oktoobris meil väljasõit Põhja Läänemaale. Teise kursuse
ülesandeks oli neil igaühel vaja ettekanda üks giiditekst. Teemad
olid väga erinevad. Meile oli antud ülesandeks neid kuulata ja hiljem koduse
tööna kirjutatada nelja ettekande arvustused. Kuulamist ja
vaatamist jagus nii bussis, metsas, järve ja mere ääres. Ilm oli tuuline ja
tibutas vihma. Pildil on Nõva kandis asuv Veskijärv. Selle läheduses on
peidus suur varandus, Eestis möllanud katku ajast, mida keegi pole ülesse
leidnud. Teisel pildil aga saab vaadata video merel möllanud lainetest.
ülesandeks oli neil igaühel vaja ettekanda üks giiditekst. Teemad
olid väga erinevad. Meile oli antud ülesandeks neid kuulata ja hiljem koduse
tööna kirjutatada nelja ettekande arvustused. Kuulamist ja
vaatamist jagus nii bussis, metsas, järve ja mere ääres. Ilm oli tuuline ja
tibutas vihma. Pildil on Nõva kandis asuv Veskijärv. Selle läheduses on
peidus suur varandus, Eestis möllanud katku ajast, mida keegi pole ülesse
leidnud. Teisel pildil aga saab vaadata video merel möllanud lainetest.
Veskijärv
Lainete müha
LOODUSMUUSEUM JA URMAS LAANSOO BOTAANIKAAIAS
Käisime ühel talvisel novembrikuu päeval Tallinnas. Esmalt külastasime
Loodusmuuseumi ja pärast käisime Botaanikaias ekskursioonil. Õpetaja Marje Loide
küsimuste järgi tehtud kokkuvõtlik kodune töö sellest ekskursioonist. Õpetajad
Kaire Reiljan ja Katrin Pärnpuu olid meil enamuse ajast sellel retkel toeks, kuna
Urmas Laansoo jutt Botaanikaias läks pooleteise tunni asemel kolme ja poole tunni
pikkuseks, siis pidid nad meie seltsist lahkuma. Järgmises tunnis arutasime ja
analüüsisime seda retke.Juttu tuli ajast kinni pidamisest ja inimese tähelepanu
hajumisest info omandamisel. Botaanikaaias saime muuseas ka pooletunnise loengu
sellisest väärt taimest nagu banaan. Banaan on üks maailma suurimaid rohttaimi,
ühtlasi on ta ka veel sibulmugul taim (mitte ajada segi mugulsibulaga).
Veebruarikuus õnnestus seda taime ise pildistada (koos isasõiega) Santa Cruzis
asuvas palmiaias.
Loodusmuuseumi ja pärast käisime Botaanikaias ekskursioonil. Õpetaja Marje Loide
küsimuste järgi tehtud kokkuvõtlik kodune töö sellest ekskursioonist. Õpetajad
Kaire Reiljan ja Katrin Pärnpuu olid meil enamuse ajast sellel retkel toeks, kuna
Urmas Laansoo jutt Botaanikaias läks pooleteise tunni asemel kolme ja poole tunni
pikkuseks, siis pidid nad meie seltsist lahkuma. Järgmises tunnis arutasime ja
analüüsisime seda retke.Juttu tuli ajast kinni pidamisest ja inimese tähelepanu
hajumisest info omandamisel. Botaanikaaias saime muuseas ka pooletunnise loengu
sellisest väärt taimest nagu banaan. Banaan on üks maailma suurimaid rohttaimi,
ühtlasi on ta ka veel sibulmugul taim (mitte ajada segi mugulsibulaga).
Veebruarikuus õnnestus seda taime ise pildistada (koos isasõiega) Santa Cruzis
asuvas palmiaias.
Banaani isasõis
KAIRE REILJANI LINNAEKSKURSIOON.
Ühel külmal sügispäeval käisime kursusega ja õpetaja Kaire Reiljaniga Haapsalut
avastamas.Saime kõik kokku lossiplatsil. Kogemustega giidi, kes seda tööd on juba
lugematuid kordi teinud, oli mõnus kuulata. Haapsalu linnus, De la Gardie
loss,lossipark, Ilon Wikland, Peeter Esimene, promenaad, Poska maja ja
kuursaal,siis viieristi platsist ülesse uuesti lossiplatsile. Mulle meeldis kuidas tema
jutus vaheldus ajalugu ja tänapäev. Meie küsimused said alati põhjalikud
vastused.Kõige rohkem jäi aga meelde,et oli väga külm.Korralikult riidesse
panemine iga ilmaga on väga tähtis. Meie kliimas ei tohi unustada ka mütsi, kindaid
ja salli
avastamas.Saime kõik kokku lossiplatsil. Kogemustega giidi, kes seda tööd on juba
lugematuid kordi teinud, oli mõnus kuulata. Haapsalu linnus, De la Gardie
loss,lossipark, Ilon Wikland, Peeter Esimene, promenaad, Poska maja ja
kuursaal,siis viieristi platsist ülesse uuesti lossiplatsile. Mulle meeldis kuidas tema
jutus vaheldus ajalugu ja tänapäev. Meie küsimused said alati põhjalikud
vastused.Kõige rohkem jäi aga meelde,et oli väga külm.Korralikult riidesse
panemine iga ilmaga on väga tähtis. Meie kliimas ei tohi unustada ka mütsi, kindaid
ja salli
PÄRANDKULTUURI ARVESTUSLIK RETK PARALEPA METSAS JA PULLAPÄÄL.
Kevadine retk Paralepa metsa ja Pullapääl. Meie viimane pärandkultuuritund toimus
koolist väljas. Erinevad teemad Paralepas ja Pullapääl asuvate pärandkultuuri
objektide kohta jagati välja juba rohkem kui kuu enne ürituse toimumist. Peale Triin
Kusmini, meie pärandkultuuri õpetaja oli meid kuulama ja vaatama tulnud ka Maire
Loide, kes suunas meid loodust vaatlema ja märkama. Esimesi kevadisi märke oligi
juba näha; õitsesid sarapuud.Järgmiseks koduseks tööks oli meil looduses
märkamiseks erinevate puude urbade ja õitsvate puude pildistamine.
Esimene peatuspaik oli Peetri kivi. Peetri kivi on tore koht küll, aga mulle jäi
sellest paigast rohkem meelde Meeli korraldatud mäng uue Peetri Esimese legendi
tegemisest.Terve kursus ja õpetajad olid ringis ja said kõik kaks ringi järjest ühe
sõna öelda legendi saamiseks. Legend ise sai umbes selline; Pimedal täiskuu öösel
leidis Peeter Esimene lendava vaiba ja hommikul veel purilennuki, millega ta
Haapalu kohal lendas.
Järgmiseks oli ülipõhjalik Sirje ettekanne Paralepa kõrtsist. SIrje aastakümnete
pikkune kultuurigiidi kogemus on väärt pagas selles ametis.
Siis jutt raudteest.Järgmisena Marko jutt Paralepa metsast olevast kivisillast oli ka
väga põhjalik.Sillalt leidsin kasvamas paetanuka, mis on ka ülemisel pildil näha.
Pärast tuli veel välja, et Marko on olnud ka osaline Paralepa metsa oleva
orienteerumisraja loomises.
Jana jutt Paralepa tuletornidest ja sellega kaasas olev materjal oli ka
muljetavaldav.
Pärast seda olimegi omadega täitsa metsas. Pisut metsas müttamist ja olimegi jälle
tee peal.
Kristeli ja Mariti ettekanne Baptismi mälestukivi juures oli ka huvitav. Marit oli
hommikul lausa Haapsalu baptisti kogudusesse helistanud, et fakte kontrollida.
Siis jõudsimegi Pullapääle. Lavastaja Henri ja Ruthi koostööst oli sündinud imeline
näitemäng Aleksander III teemadel. Soovijatele jagati keisri retsepti järgi
küpsetatud kartuleid.
Siis minu ja Ivo etteaste Pullpää kriisist ja neemest.
Järgmisena asusime tagasitee. Veel üks peatuspaik kolme tee ristis, kus Pille rääkis
meile toreda jutu metsahaldjadest ja metsaeksitamisest.
Kõik osalised said oma pärandkultuuri kursuse arvestatud.
Aitäh Triin Kusmin!
MARKO VALKERIGA LINDE AVASTAMAS.
Lindusid aitab meil selgeks saada Marko Valker.Sügisel käisime linde uurimas
Silmal, kevadel Haapsalu lahe ja väikse viigi ääres, ühel maikuu hommikul aga
tegime tiiru läbi Haapsalu lossipargi, Aafrika ranna, promenaadi ja väikse
viigi.Viimane mainitud Haapsalu retk toimus teise kursuse poolt korraldatud
Loodusfestivali raames.
Silmal muda, merikotkad, palju parte( viupart), hõbe ja siidhaigur, hanede ülelend
(erinevat liiki haned ühes karjas), roostikus linnud(roohabekas), mägiveised,
metsatukas porr, puukoristaja, rähn.
Kevadel lahe ääres haigrud, kormoranid, kajakad, sabaga võngutav linavästrik,
tihased, merikotkad, aulid, luiged, tuttvart, tuttpütt, sarvikpütt ja lauk( vesikana)
ANTON PÄRNAGA LAIKMAA MAJAMUUSEMIS JA PARGIS.
Külastasime Anton Pärna juhendamisel Ants Laikmaa majamuusemit.Haapsalust
Tallinnasse viiva tee ääres, enne Taeblat, näitab silt kus see väärtuslik paik asub.
Paar kilomeetrit autosõitu veel ja olengi kohal. Metsa vahel asub ilus maja suure
pargiga, kus Ants Laikmaa oma viimased aastakümned elas ja toimetas. Tema
eluajal
maja lõplikult valmis ei saanudki. Tema jooniste ja plaanide järgi on see siiski
lõpule viidud. Maja lähedale raudtee tammi kõrval on tema viimane puhkepaik.
Meid võeti majamuuseumis vastu sooja joogi ja sooja südamega. Muuseumi teadur-
kuraator Karin Mägi rääkis meile väga põhjalikult Ants Laikmaa loomingust,
seiklustest ja pereelust.
Ülemisel korrusel oli avatud Ülle Meistri loomingu näitus.
Meie esimesel retkel Muinastaide kojas olime me juba Ülle Meistri loominguga
tutvunud. Juba pea neli aastat meie seast lahkunud kunstnik jõuab oma hinge ja
loominguga igasse Eestimaa nurka.
Pärast põhjaliku sissejuhatust läksime kõik koos maja ümbrust avastama.
Sellest retkest jäi soe tunne tükiks ajaks põue. Uusi teadmisi sai aga kohe hulgim.
Tallinnasse viiva tee ääres, enne Taeblat, näitab silt kus see väärtuslik paik asub.
Paar kilomeetrit autosõitu veel ja olengi kohal. Metsa vahel asub ilus maja suure
pargiga, kus Ants Laikmaa oma viimased aastakümned elas ja toimetas. Tema
eluajal
maja lõplikult valmis ei saanudki. Tema jooniste ja plaanide järgi on see siiski
lõpule viidud. Maja lähedale raudtee tammi kõrval on tema viimane puhkepaik.
Meid võeti majamuuseumis vastu sooja joogi ja sooja südamega. Muuseumi teadur-
kuraator Karin Mägi rääkis meile väga põhjalikult Ants Laikmaa loomingust,
seiklustest ja pereelust.
Ülemisel korrusel oli avatud Ülle Meistri loomingu näitus.
Meie esimesel retkel Muinastaide kojas olime me juba Ülle Meistri loominguga
tutvunud. Juba pea neli aastat meie seast lahkunud kunstnik jõuab oma hinge ja
loominguga igasse Eestimaa nurka.
Pärast põhjaliku sissejuhatust läksime kõik koos maja ümbrust avastama.
Sellest retkest jäi soe tunne tükiks ajaks põue. Uusi teadmisi sai aga kohe hulgim.
LÕUNA-LÄÄNEMAA RETK
Kuna esimese kursuse viimasel retkel olin juba praktikal Vilagarcias,siis
Matsalusse ma ei jõudnudki ja tegin oma giiditöö ära kaamera ees.
Matsalusse ma ei jõudnudki ja tegin oma giiditöö ära kaamera ees.
